loading icon
Kas olete hoidnud alles oma lapse esimesi mälestusesemeid…komplekt, millega lapsuke koju toodi, haiglamüts, esimene juukseklamber ja sünnipäevaküünal? Olen eelnevatele esemetele lisaks hoidnud alles kõik laste kleidid. Ehk ongi eesmärgiks olnud neid hiljem näidata juba suureks sirgunud tütardele ja ehk kannab kunagi neid ka mõni lapselaps.
Need kaks kleidikest on emotsionaalselt väga kallid, roosade lilledega kleiti kandis vanem tütar oma 1. aasta sünnipäeval ning teist roosidega kleiti kandis noorem tütar veel eelmisel suvelgi (muidu ei oleks selga enam läinud, kuid seljaosale lisasin valge kauni kangatüki).
 
Veel viimaseid kordi sätitakse kleite teineteisele ette ja noorema tütre viimane pilk oma lillelisele kleidile.
 
Kui vaid ise saaks sellisest kangast suvekleidi või jaki, ma oleks selle üle nii-nii õnnelik. Ühesõnaga need värvid ja lilled on nii minu tassike teed.
 
Nii armas oli vaadata, kuidas noorem õeke suuremale kleiti ette sättis. Õnneks sai see hetk  jäädvustatud ning ehk jõuavad need pildid kunagi mu scrapbookingu albumisse. Mille valmimine on kogu tegemiste juures kahjuks kaugele tahaplaanile jäänud.
Lapsed kleitidega jäädvustatud.
Tegelik situatsioon oli selline, et laste arvates võiksime need pildid kiirelt ära teha…sest siht oli neil juba silme ees…joosta mööda neid põnevaid radasid.
 
Romantiliselt lillelised kleidid ja pluusikesed pakitud ja teele…aga kuhu…ning mis nendest edasi saab…
sellest kõigest juba järgmises postituses.
 
 Olen kunagi näinud kusagil interneti avarustes mälestusetkirste, kohe selliseid suuri, kuhu lemmik riided, mängulelud jne ära mahuvad. Kuidas teie oma laste neid kõige kallimaid asjakesi hoiate?
 
Kõike kaunist!
Kathy

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga